Autor:
Andero Kalju

Sotsiaalteaduste valdkonna 2024. aasta teo karikas rändas psühholoogia instituuti

20. ja 21. jaanuaril 2025 toimusid sotsiaalteaduste valdkonna talvepäevad, kus kuulutati välja silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemia saajad, ühisartikli preemia laureaadid ning valdkonna aasta tegu.

2024. aasta tegu on isiksuse ja ametite sobivuse tööriist.

Psühholoogia instituut on teinud ära erakordselt mahuka, suure valimiga ja detailsete uurimismeetoditega töö, mille tulemused kinnitavad isiksuseomaduste ja ametite seost. Aasta teo preemia pälviv kollektiiv või üksus saab aastaks rändkarika, mis sel korral läheb psühholoogia instituudile. Preemia eesmärk on tunnustada algatust või sündmust, mis on toonud valdkonnale positiivset tähelepanu ning paistnud ülikoolis või ühiskonnas silma.

Ühisartikli preemia eesmärk on tunnustada valdkonna töötajaid üksuste koostöö edendamise ja kõrgetasemeliste ühisartiklite avaldamise eest. Viimati anti preemia välja 2020. aastal. 3000-eurose ühisartikli avaldamise preemia pälvis ühiskonnateaduste instituudi, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja majandusteaduskonna kolleegide koostööl valminud artikkel “What's worse, communism or carbon? Using the Transitions Delphi approach to identify viable interventions for the Estonian energy transition”.

Silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemiale said kandidaate esitada instituudi või kolledži juht, vähemalt kolm instituudi töötajat ning valdkonna üliõpilaskogu. Kõik tunnustatud töötajad saavad dekaani tänukirja ning rahalise preemia.

Silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemia pälvisid:

  • eripedagoogika lektor Pille Häidkind

Pille Häidkind on terava sotsiaalse närviga ning pealehakkamist täis inimene, kes leiab alati energiat ja pühendumust tegeleda oma töövaldkonda puudutavate ühiskondlikult päevakajaliste teemadega. Kui on vaja midagi olulist kõva häälega välja öelda, siis tema seda teeb. Pille võtab aktiivselt sõna meedias ning seisab hea selle eest, et erivajadustega laste õpetajad oleksid oma ülesannete kõrgusel. Tänavu sügisel sai tal valmis eriti suur töö – Pille toimetamisel ilmus kõrgkooliõpik, mida on pikisilmi oodanud nii eripedagoogika eriala üliõpilased kui ka erivajadustega laste ja noorte õpetajad.

  • RAKE projektijuht-analüütik Sabina Trankmann

Sabina Trankmani tegevust iseloomustab sügav pühendumus, erialane pädevus ja tõeline tahe parendada kõikide inimeste heaolu. Näiteks täisealiste eestkoste uuring; perevägivallajuhtumite käsitlemise uuringud; uuringud, mis keskenduvad laste vaimsele tervisele ja personaalmeditsiini arengule – need on teemad, mis on tähtsad meie ühiskonna terviklikkuse ja tuleviku seisukohalt, ning Sabina on andnud neisse valdkondadesse oma teadmiste ja pühendumusega hindamatu panuse. Sabina töö on aidanud luua sidusamat, hoolivamat ja tõhusamat ühiskonda, kus kõigil on võimalus elada väärikalt ja turvaliselt.

  • teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski 

Tunnustame Kadri Ukrainskit märkimisväärse tegevuse eest Creative Destruction Labi eestvedamisel ja uue üheaastase magistrikava “Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises” väljatöötamisel. Kadri pühendumusega tehtud töö on aidanud luua silda akadeemiliste teadmiste ja praktiliste lahenduste vahel. Kolleegid on öelnud, et ta on sihikindel ja põhjalik oma töös, kuid samas oskab ta leida aega ka elust rõõmu tundmiseks. Tema energia on nakkav ning uutest ideedest tal puudu ei jää!

  • Narva kolledži õppedirektor Piret Kärtner

Lisaks igapäevasele kolledži õppevaldkonna juhtimisele ja õppekvaliteedi arendamisele on Piret Kärtneri südameasjaks muuta inimeste arvamusi ja müüte Narva kuvandi, eesti keele keerukuse ja eesti keele kasutamise võimaluste puudumise kohta. Pireti teemade teravik on suunatud õppimisele ja õpetamisele ning eestikeelsele haridusele üleminekule. Lisaks sellele on tema keelekohvikud, arvukad sõnavõtud avalikus meedias ning panus kolleegide ühistegevustes hindamatu väärtusega.

  • isiksusepsühholoogia professor René Mõttus

René Mõttus on oma teadustöö populariseerimisel nagu tõeline kuulipilduja ja tulistab iga uue teadusartikli kohta kajastusi rohkem kui mõni teine kogu karjääri jooksul. Lisaks kohalikule meediaruumile on René tutvustanud Eesti psühholoogiat rahvusvahelistele areenile - näiteks on tema teadustööd kajastanud The Times, The Guardian, The Telegraph ja BBC. René on kirjutanud blogipostitusi Psychology Today jaoks ja teeb isiksusepsühholoogia teemalist taskuhäälingut. Lisaks rohketele isiklikele ülesastumistele annab ta oma sooja ja rahustava suhtumisega ka juhendatavatele sellise platvormi, millelt nad julgevad kasvada oma valdkonna kõneisikuteks. René juhtimisel püsti pandud elukutsesobivuse portaal on nagu moodne kosjasobitaja inimese ja ameti vahel. René on Robin Hood, kes jagab oma rühma saavutusi avalikult ja kõigile (ja seda mitte ainult Eestis, vaid enam-vähem üle terve maailma, ummistades meediamaastiku ja jooksutades kokku serverid).

  • sotsiaalse innovatsiooni nooremlektor Jaanika Ailt

Sotsiaalmeedias on Jaanika Ailt meie kaanetüdruk, kes populariseerib õppekavu ja tervet kolledžit. Kogenud sotsiaalvaldkonnas töötanuna arendab Jaanika mitmete asutustega koostööd. Kogemused füsioterapeudina ning Tartu Ülikooli Lastefondi vabatahtlikuna on abiks praeguses töös, kus ta seob omavahel tervise ja sotsiaalvaldkonna teadmisi. Jaanika lööb innukalt kaasa kolledži arendustegevustes ning on meie maja hea haldjas, kellele keegi ei suuda „ei“ öelda. Ja kui temaga kokku trehvata, siis saab ta vastunaeratuse ka kõige nukramas tujus inimeselt.

  • karistusõiguse kaasprofessor Anneli Soo

Anneli Soo on algatanud õigusteaduskonnas projekti, mille eesmärgiks on laiemalt tutvustada üldsust karistuse õiguse erinevate teemadega. Tegemist on avalikkusele suunatud loengutesarjaga „Karistusõiguse Jutla“. Sellises formaadis karistuse õiguse teemasid tutvustava loengusarja eesmärgiks on nii üliõpilasi, kolleege kui ka üldsust kaasata kuulama ja kaasa mõtlema kaasaegse karistusõiguse erinevatel teemadel. Karistusõiguse Jutlad on olnud populaarne kuulajate hulgas viimased kaks aastat, mis näitab, et Jultas käsitletud teemad pakuvad huvi mitte ainult eriala spetsialistidele, vaid ka laiemale üldsusele.

  • kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm

Triin Vihalemmast on kujunenud suurte sotsiaalsete protsesside inimkeskse lähenemise eestkõneleja. Ta asub julgelt probleemide kallale, tõmbab nendesse kaasa uurijatest järelkasvu ja inspireerib neid oma südika eeskujuga. Samuti saab ta suurepäraselt hakkama väga erinevate huvide ja arusaamadega osapoolte lõimimisega ühise eesmärgi nimel. Just viimastel aastatel on tulnud selgelt esile, kui hästi oskab ta kasutada oma teadlase kompetentse suurte ja keeruliste ühiskondlike probleemide uurimisel ja praktilisel lahendamisel. Ta on põhjalik, veenev ja innovaatiline ning kehastab endas väga positiivses mõttes teadlase rakenduslikku nägu.

Palju õnne kõigile tunnustuse saajatele!

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Ülikooli peahoone, vabariigi aastapäeva aktus

Eesti Vabariigi 107. aastapäeva kontsertaktus

Riigi teaduspreemiad 2024. aastal

Riigi teaduspreemiate kandidaatide seas on üle 50 Tartu Ülikooli teadlase

Bronšteini-nimelise teaduspreemia

Maaja Vadi ja Priit Vahter pälvisid Mihhail Bronšteini nimelise majanduspreemia